Postitus on vanem kui üks aasta, seega osa infost võib olla aegnud.
Arvutuslik viisakus on mõte, et sotsiaalsetes olukordades võiks ka mõleda teiste peale ka arvutusliku keerukuse kontekstis. Ehk siis mitte anda teistele lahenda probleeme, mida on tõestatult väga keeruline lahendada. Sellised probleemid on küll raskesti lahendatavad, kuid nende lahenduste õigsusest on võimalik kergelt kontrollida. Seega viisakas oleks anda teisele osapooleel kõigepealt üks võimalikest lahendustest. Kui natud variant teisele osapoolele ei sobi, siis saab tema uue lahenduse pakkuda.
Näiteks mõlemale osapoolele sobiliku aja valikul oleks mõistlik välja pakkuda kohe üks endale sobilik aeg. Teine pool saaks sellisel juhul kiirelt kontrollida kas pakutud aeg sobib tema päevaplaaniga.
- Mõte pärineb raamatust
- Brian Christian, Tom Griffiths (2016) Algorithms to Live By: The Computer Science of Human Decisions