Marilyn Strathern üldistas kunagi Goodhart'i ütluse nii tabavat, et seda hakati kutsuma Goodhart seaduseks. Tõlgitul võiks see kõlada umbes nii:
Meetrika ei ole enam hea mõõde, kui sellest saab sihtmärk.
Sisuliselt järeldub sellest, et ohtlik on valida meetrikaid, millega kvantifitseerida ja kirjeldada hetke olukordi, kuna sellisel juhul hakkavad need juhtima protsesside arenguid. Kuna mõõdetavaid väärtusi on inimlik soov muuta paremaks, siis hakkavadki meetrikad juhtima protsesside arenguid ainult mõõdetavate väärtuste optimeerimise suunal. Kahjuks ei suuda täpselt mõõdetavad meetrikad kunagi hõlmata kogu protsessi keerukust ja vajadusi, seega muudatusi juhtivad orientiirid on valed, ning olukord võib hakata paranemise asemel hoopis halvemaks muutuma.
Antud seadus seletab, et miks tarkvaraarenduses on väga raske määrata häid mõõdupuid tehtud töö kogusele või selle kvaliteedile. Igasuguse täpselt mõõdetava väärtuse jälgima asumisel on lihtne hakata optimeerima just seda numbrit. Head näited on mõõta kirjutatud koodiridade arvu, lahendatud tööüleannete hulka või kiirust, automaattestidega kaetud koodi osakaalu jne. Selliseid meetrikaid võib jälgida, aga neid ei tohi võtta eesmärgiks või teha nende põhjal järeldusi, mis tekitaks kellelgi tunde, et neid numbreid võiks paremaks muutma hakata.