Aegajalt tuleb elus ette tagaslööke, mis ei sõltu otseselt meist. Kuigi meil puudub kontroll selliste sündmuste üle, siis meie võimuses on otsustada, et kuidas me neile reageerime. Lihtsad variandid on otsida süüdlasi, jääda olukorda kinni või anda alla. Need variandid ei nõua pingutust ja tulevad meile loomulikult. Samas ei ole sellistest reaktsioonidest mingit kasu pikemas perspektiivis.
Teine produktiivsem alternatiiv on vaadelda selliseid sündmusi kui paramatuid ja lahutamatuid osasid oma eesmärgi saavutamise protsessil. Mõitlik oleks üritada leida aspekte, millest antud olukorras kasu lõigata - kas õppimiskohtade näol või siis lihtsalt leida humoorikaid aspekte antud olukorras. Halvimal juhul muutuvad paljud ebaõnnestumised hiljem tagasivaadates vähemalt naljakateks lugudeks mida teistega jagada.
Tagasilöökide puudumist võiks proovida pigem vaadata, kui negatiivset signaali. Järelikult pole proovitud teha midagi suurt ja rasket. Just suured väljakutsed ja pingutused on need, mis meid edasi arendavad ja sunniva mugavustsoonist välja.
Tuues näite tarkvaramaailmast, siis tihti on mõned tegevused, nagu näiteks andmete migreerimine toodangu keskkonnas või suuremahulised ümberkorraldused, väga ohtlikud. Meil on kaks varianti: karta ebaõnnestumist ja mitte midagi teha, või aksepteerida ja teadvustada endale, et midagi ilmselt läheb valesti aga sellest hoolimata seda ikkagi teha. Aksepteerides riske saab selleks ka paremini valmistuda.
- Mõte pärineb raamatust
- Ryan Holiday (2014) The Obstacle Is the Way: The Timeless Art of Turning Trials into Triumph