Tehisaru ja keelemudelite mõju tarkvaraarendusele on ilmselt raske ülehinnata. Need uued tööriistad on muutnud tarkvaraasenduse maastiku väga põhjalikult ja ilmselt ka püsivalt. Nad pakkuvad mingites olukordades mitmekordset produktiivsuse kasvu ja kiirendavad oluliselt töökäiku. Kui alguses toimus tehisaruga suhtlus puhtalt jututoa formaadis, siis vaikselt on hakanud see muutuma. Nimelt on tekkinud tehisaru agendid, kes pakuvad oma teadmisi oluliselt autonoomsemas võtmes - tehes ise lähtekoodis muudatusi. Erinevus varasemate jututoal põhinevate lahendustega algab sellest, et agendid suudavad indekseerida ja tutvuda ka kogu tarkvaraprojekti lähtekoodiga. Seeläbi saada palju parema ettekujutuse kontekstist, mille raames tuleb opereerida ning kus arendaja abi küsib. Samuti automatiseerivad agendid täielikult koodimuudatuste tegemise. Kui varasemalt pidi tehisaru vastustest ise koodijuppe enda lähtekoodi ümber kopeerima, siis nüüd teeb seda agent juba ise (Cursor IDE, Anthropic CLI jne). See võib tunduda küll väike erinevus, kuid sellel on väga suure mõju igapäeva töös. Agendi poolt tehtavate muudatustega saab kiiremini proovida erinevaid lahendusi ja see vähendab arendaja poolset vaimset pingutust. Kõik see kokku võimaldab väga kiiresti prototüüpida erinevaid lahendusi, ning jõuda seeläbi kiiremini ka lõpplahenduseni.
Aga nagu iga tööriistaga, on sellele ka omad vead, millega tuleb kohaneda. Nimelt põhjustab selline lihtsus ja mugavus ka suurenenud riski teha soovimatuid muudatusi. Samuti suureneb oht sisuliste äriloogika vigade tekkimiseks, kui arendaja ei ole eriti hoolas koodimuudatuste kontrollimisel. Nagu öeldakse: "Kasuta, aga äärmise ettevaatusega". :)