Tööandja ja töötaja vahel võivad valitseda erinevat tüüpi töösuhted. Kunagi pidasin tööandja seisukohast parimaks suhteks sotsiaalset töösuhet ja töötaja seisukohast materiaalset suhet. Kuid nüüd ma enam nii kindel ei ole. Üritan natukene põhjendada, et miks see on nii.
Materiaalne töösuhe
Kõige levinum töösuhte versioon, kus interaktsioon põhineb rahal - töötaja teeb tööd ning eeldab selle eest täpselt kokkulepitud materiaalseid hüvesid. Keegi ei tunne ennast teise ees võlgnasena ning vastutulekuid ei toimu.
Töötaja jaoks võiks olla selline suhte vorm hea, sest sellisel juhul ei tunne ta kohustust teha vastutulekuid või teeneid tööandjale. Ületundidest või lisakohustustest on lihtsam loobuda.
Tööandja jaoks on see töösuhe üks halvimaid just samadel põhjustel. Töötaja ei ole emotsionaalselt tööandjaga seotud ja lähtub otsuste tegemisel puhtalt materiaalsetest hüvedest. Ilmselt ei ole ka töötaja lojaalsus sellise suhtega eriti suur.
Sotsiaalne töösuhe
See on ehk töösuhe, mille poole paljud tööandjad püüdlevad. Kuna suhe põhineb sotsiaalsetel normidel, siis võib vaadelda ettevõtte ning töötaja vahelist suhet kui suhet sõprade vahel. Üksteisele tehakse järeleandmisi ning hoolitakse teineteise käekäigust. Selline suhte vorm on tööandjale küll kallim, kui materiaalne suhe, kuid samas ma kasulikum. Kuna sellise suhtega töötajad on reeglina lojaalsemad ning vastutulelikumad igasugustele lisakohustustele. Olenevalt tegevusvaldkonnast võib näiteks uute inimeste värbamine olla oluliselt kallim, kui sotsiaalsete suhete loomine ja hoidmine.
Professionaalse meeskonna töösuhe
See on ehk kõige radikaalsem suhte vorm, mis mingis mõttes jäljendab profispordi võistkondi. Iga rolli jaoks otsitakse alati kõige sobilikum töötaja. Kui selgub, et töötaja ei ole enam antud rollis kõige efektiivsem, siis vahetatakse töötaja välja. Sarnaselt spordivõistkonnale, et tunne keegi ennast isiklikult solvatuna, kui treener sellise otsuse ka teeb. Nii tööandja kui töötaja peavad teadvustama, et sellises kõrgete nõuetega keskkonnas on vahetused vältimatud. Kõik panustavad oma võimete piiril, et meeskonda tervikuna edasi viia. Sellise töösuhte juurde peab loomulikult käima ka väga adekvaatne rahaline kompensatsioon.
Lõpetuseks
Ise usun, et parimaks töösuhte vormiks nii tööandjale kui ka töötajale on professionaalse meeskonna töösuhe. Selle käigus luuakse parimad võimalused töötajal areneda ning ka tööandja saab maksimaalse tulemuse.
- Mõte pärineb raamatust
- Reed Hastings (2020) No Rules Rules: Netflix and the Culture of Reinvention